Säästa oma aega, meiega koostööd!

Euroopa Liit alternatiiv toonertite tootmisest

Original toonerite (OEM) tootjad on alati püüdnud monopoliseerida turul. Nende peamised sissetulekud moodustavad mitte niivõrd uue printerite müük, vaid asjaolu, et kasutajad ostavad uued toonerid nende jaoks. Ja need, kes toodavad analog kassettid, olid ja jäävad kõige "soovimatu naabrid" turul. Selleks, et vältida monopoliseerimist tarvikute turul, Euroopa Liidu Parlamentaarse Assamblee Brüsselis võttis vastu mitmed seadused ja määrused, mis piiravad ettevõtete monopoliseerimis võimalus kassette turul..

Printeri tarvikute tootjad, nagu Hewlett Packard, Canon, Xerox, Samsung ja teised kannatanud tõsist lüüasaamist Euroopa turul. Ühehäälselt vastuvõetud 2006 aastas seadus, mis keelab sundida kasutajat ostma ainult uue (OEM) kassettid enda printerite jaoks. 

Seda võib nimetada mitte ainult kasseti ostaja võiduks, vaid ka alternatiivkasettide tootja ja keskkonnakaitsja võiduks.

Seadusse võeti punkt, mis nõuab tarbijatel maksta kassetti utiliseerimise eest. Turul oli see samm suunatud alternatiivkassetide tootjate poole. Selleks, et vältida tasumist tühja kassetti utiliseerimise eest, oleks võimalik kinkida, või müüa kasettid nendele, kes ostab kasutatud kassetid, või uuesti täidab neid. Keskkonnakaitse organisatsioonid Euroopas oli võetud seda suureks võiduks.

Aga rohkem see seadus puutus printerite kasutajid. Kasutajad olid väsinud suurt raha raiskamisest uue kassetti ostmiseks. Nad ilmusid valikuvabadus ja võimalus oluliselt säästa raha. Mõned kasutajad isegi saanud võimalus teenida müües kasutatud kassette.

Peale nimetatud seadust, Euroopa turg oli muutunud liberaalseks selles osas, ja andis nüüd võimaluse tekitada uue turusegmendi, ning luua suur hulk uusi töökohti.
Nüüd keskmise printeri hind on umbes 50-200 eurot, ja tarvikute komplekt maksab 40-60 eurot. Paljud OEM tootjad paiguldavad kiibid oma toodetele, takistades korduvtäitmisel kassette. See tähendab, et pärast täitmist kassett töötab, kuid printer alati annab veateate ja taotluse luua uusi OEM kassette.Alternatiiv kasetti tootmisel kasutatakse kiibid, mis on valmistatud valmistatud Hiinas.

Ainult uue kasette tarbimine (originaalseadmete tootjad) saab väga negatiivselt mõjutada keskkonda. Euroopas aasta jooksul visatakse välja üle 100 miljoni kasutatud kassette. Ei ole üllatav, et antud juhul need "visatud" kasutatud kassetid kaudselt teenivad tulutoovate ettevõtete rohkem kui 10 miljardit USA dollarit.
Hiljutised turu-uuringud näitavad, et Hewlett Packardi turuosa Euroopas on 44%. Hinnanguliselt on kogutulu ületab $ 14 miljardit. Ülejäänud turg jaguneb Canon, Epson, Xerox ja Samsung. Teiste tootjate osa on tühine. Selle suure turu vähendamisega, ettevõtted võitlevad ja leiavad uusi nippe, et hoida alternatiiv tarivukte tootjaid ilma tööta.

Alternatiiv kasetti tootjad omavad umbes 25% turust, ning pidevalt areneb, tänu finantskriisile. Nende nägemus Euroopas ja maailmas on väga optimistlik.

Juba 2006a. alternatiiv kasette tootjad, juhtinud omale poole Anti-Monopoly Komisjoni tähelepanu Euroopa Liidus. Nad pidevalt kurtnud ebaausa konkurentsi printeri tootjate poolt. Nende kaebused otsustati arutada kõrgem tasemel Euroopa Parlamendis. Seadus oli mõeldud piisavalt kaua, ning selle tulemusena said alternatiiv kasettide tootjad niipalju, mida olid nii kaua unistanud.

Keskkonnakaitse organisatsioonid ei jäänud kõrvale ja pidevalt olid saadetud aruanded igasuguste organisatsioonidele. See oli katalüsaator seaduste vastuvõtmiseks. ”Roheliste” arvates, seaduse vastuvõtmise oli nende võiduks ja jätkavad tööd selles suunas.

Saksamaa poolt olid vastuseisu seaduse vastuvõtmise kohta, sest see tõsiselt kahjustab huvide Saksamaa äri. Märkimisväärsel hulgal keemilisi ettevõtteid, mis toodavad toonerid, ja muud osad OEM kassetide jaoks, asuvad Saksamaal.

Seadus võimaldas arendada uue turu segmendi vabamalt. Paljud ettevõtjad on hakanud majandustegevuse korraldamiseks alternatiiv kasette tootmise, taaskasutamise ja kasutatud kassette ostmisel. Tuli palju uusi töökohti. Kasutajatele oli loovutud võimalus raha säästmiseks.

USAs ja mõndes teistes arenenud riikides juba ammu saavad riigitoetuse need ettevõtted, kes säästavad raha ja kaitsevad keskkonna.
Kas Me jälle jääme kolmanda maailma hulgas, kuhu tööstuslikult arenenud riigid viskavad oma prügi?